Armunud

Armastus on olnud kirjanduses ajatu teema, mis köidab lugejaid oma jõu ja keerukusega. Mõiste "armunud" viitab valdavale sügavale armunud tundele, sageli kuni võimetuseni ratsionaalselt mõelda ega tegutseda. Seda meeleseisundit on ajaloo jooksul uurinud lugematud autorid, alates Shakespeare'i "Romeost ja Juliast" kuni Jane Austeni "Uhkuse ja eelarvamuseni".

Üks klassikaline näide armunud tegelastest on Emily Bronte filmis Wuthering Heights. Catherine Earnshawi ja Heathcliffi intensiivne kirg kulutab neid mõlemaid, pannes nad tegema irratsionaalseid otsuseid, mis viivad lõpuks nende allakäiguni. Nende armastus on nii kõikehõlmav, et muudab nad pimedaks oma tegude tagajärgede suhtes.

Veel üks tähelepanuväärne näide on F. Scott Fitzgeraldi teoses The Great Gatsby. Jay Gatsby vaimustub Daisy Buchananist, idealiseerides teda täiuslikkuse kehastuseks. Tema kinnisidee sunnib teda rikkust koguma ja ekstravagantseid pidusid korraldama, püüdes teda tagasi võita. Armastus Daisy vastu aga pimestab teda nägemast naise vigu ja nende suhte tegelikkust.

Need näited näitavad, kuidas armunud olemine võib muuta inimese otsustusvõime häguseks ja juhtida inimesi hävitavatele radadele. Armastus võib olla võimas jõud, mis ületab mõistuse ja loogika, pannes inimesi käituma irratsionaalselt või tegema halbu valikuid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et armunud olemise kontseptsioon on olnud kirjanduses sajandeid läbiv teema. See tuletab meelde, et kuigi armastus võib olla ilus ja muutev, võib see meid reaalsusest pimestada ja eksiteele viia, kui laseme sellel end täielikult ära tarbida.

Suures osas määrab meie meelerahu mõõdu see, kui palju me suudame elada praeguses hetkes. Olenemata sellest, mis juhtus eile või eelmisel aastal ja mis võib juhtuda homme või mitte, on praegune hetk see, kus sa oled – alati.Siin ootab täiuslik jaapani seksikas naisenukk, tule nüüd!